Catching light into a piece of plastic

Päev enne valimisi ja õhk on poliitikast paks. Poliitikud lubavad kullamägesi ja eurojõgesi, mängivad ühiskonna valupunktidega, justkui oleks need poliitikuid terve see aeg vaevanud. Korraldatakse kihutuskõnesi, teledebatte ning isegi (vabadus)kontserdeid. Enam ei palu keegi valima minna, vaid lausa kästakse, ja seda mitte ainult poliitikud, vaid kogu meedia. Ähvardatakse, et justkui mingi salapärase koletis, keda keegi pole veel siin ilmas näinud, tuleb võimule ning kingib Eesti vabaduse idanaabrile, juhul kui sa valima ei lähe. Teadupärast idas haiseb, seal on halb, kole, külm ning levivad kõiksugu haigused millest puhas ja puutumatu eurooplane pole midagi kuulnudki.

Nüüd on vist leidnud poliitikud rahva tõelise valupunkti kuhu vajutada kui viimane häda käes - justkui alt+ctrl+del ja kõik ammused patud on unustatud. Pronkssõdur tekitab juba terve aasta meelehärmi, mõned liikumised ei jäta jonni vaid tekitavad veel suurema lõhe venelaste ja eestlaste vahel, tuuakse rahvani Putini ähvarduskõnesi pronksmehe kaitseks ning näidatakse taas kõivõrd paha ja vastik on ikka meie idanaaber. Asi on jõudnud isegi nii suure absurdsuseni, et korraldatakse vabadusekontsert, et inimesi hääletama panna. Igal sammul meenutatakse laulvat revolutsiooni ja ähvardatakse uue sotsialismivooluga kui mõni õnnetu jätab need valimised vahele. Kogu selle palagani peale meenub fašistide ja bolševikude kihutuskõned kus esimesed ähvardasid oma rahvast Siberi steppidega kui nad bolševike vastu sõdima ei lähe ja teised ähvardasid kapitalismiahelatega, ainus probleem oli selles, et mõlemad olid ühtviisi vastikud riigikorrad. Tundub justkui oleksid need ajad tagasi, ainult pole ei bolševike ega fašiste, hoopiski mingi umbmäärane koletis kellest käivad ainult kurjakuulutavad jutud, mõned teavad isegi öelda, et talle meeldib see haisev idariik. Aga millest soovitakse meid siis vabastada näiteks selle toreda kontserdiga? Mitte milleski. Tuleb uus valitsus mis on sama silmakirjalik nagu eelmisedki. Rahvale, pimedale massile, lihtsalt tuleb luua illusioone, et neid vabastatakse ja viiakse uutele parematele rööbastele. Täpselt samasugune efekt oli ka presidendi kontserdiga. Rahvas küll ei saa president valida, aga kiidetakse rahvast, et just tänu neile pääses T.H.Ilves võimule ja vana haisev sotsialist pidi kõik oma seitse asja pakkima. Sellega sai ka ühtlasi rahva suu kinni pandud presidendi otsevaliste teemal. Tegelt on kogu sellel valimistepaanikal ka oma põhjus. Rahval hakkas teatud perioodil juba poliitikast kõrini saama. Vähe sellest, nii mõnigi organiatsioon on hakkanud levitama üleskutseid valimisi boikoteerima ning poliitikud hakkasid tajuma tulist jalgealust.

Aga mis siis ikka saab kui rahvas ei lähe valima kui lihtsalt pole kedagi valida? Kui valijaprotsent on madal, siis ei saa antud Riigikogu kuulutada suure suuga, et kuna rahvas (ja veel hullem - enamus) valis neid riigikokku, siis esindavad nad rahva valikud. Seda kõike vaatamata sellele kas rahvale meeldivad nende otsused või mitte. Samas kui minnakse valima ainuüksi valimiste pärast, omamata sealjuures mingeid kindlaid poliitilisi eelistusi, siis on tegu mitte riigivastase toiminguga, vaid koguni rahvavastase teoga. Oleks viimane aeg näidata poliitikutele, et kannatusel on ka mingi piir mida on juba ammuilma ületatud. Olgem ausad, olgu tegu ükskõik kui õilsa ja puhta erakonnaga on esiprioriteed ikka isiklikel huvidel.